Elu hetked - millele keskendud, seda ka saad
Naeratuse ja sõbralikkuse tohutu vägi on see, mis võtab kokku terve viimase nädala märkamised ja on täitnud kõik minu päevad erilise kerguse ja rahuga .... sõltumata sellest kas maailm naeratab väliselt vastu, või on oma naeratuse ajutiselt kuhugi sügavusse peitu pannud.
Viisakus, sõbralikkus ja heatahtlikus perest väljapoole on sageli nii palju lihtsam avalduma, kui peresiseselt. Kipuvad ju sageli ikka just pere ja kõige lähedasemad, "ideaalseks" sihtmärgiks oma nõrkuste ja oma pettumuste väljaelamiseks ja pingete maandamiseks olema, et taaskord kodus väljapoole ennast parimast küljest olla võimeline esitlema.
Juba mõnda aega jälitab mind aga eriline äratundmine ja eristamine selle vahel, milline on olnud õhkkond kodus ja lähedastega (nii pere kui sugulased) varem ja milline on see täna. Tulen koju, ootavad mind ees naeratavad näod. Lähen kodust ära, saadavad mind teele naeratavad näod, ja olles kodus .... on lihtsalt hea ja rahulik ja kerge olla.
Eks ole see küsimuse esitamise ja sügavama äratundmise koht, et kas ongi õhkkond muutunud, või on õhkkond alati sama, aga iseenda tähelepanu on järjest enam fokusseeritud hoopis teistele kvaliteetidele kui varem ja see on loonud niivõrd märgatava muutuse tervikpildis.
Juba mõnda aega jälitab mind aga eriline äratundmine ja eristamine selle vahel, milline on olnud õhkkond kodus ja lähedastega (nii pere kui sugulased) varem ja milline on see täna. Tulen koju, ootavad mind ees naeratavad näod. Lähen kodust ära, saadavad mind teele naeratavad näod, ja olles kodus .... on lihtsalt hea ja rahulik ja kerge olla.
Eks ole see küsimuse esitamise ja sügavama äratundmise koht, et kas ongi õhkkond muutunud, või on õhkkond alati sama, aga iseenda tähelepanu on järjest enam fokusseeritud hoopis teistele kvaliteetidele kui varem ja see on loonud niivõrd märgatava muutuse tervikpildis.