Elu hetk - ootamatu põnevus ei millestki


Tänase hommiku veetsin Ülemiste piirkonnas autoremondi lõppemist ootamas teadmata ajavahemiku 30min kuni 3h jooksul. Täiesti plaanivabalt ringi kulgedes olin väljajõudnud Ülemiste linnaku parki. Istusin, vaatasin ja kuulatasin, pea mõtetest suhteliselt tühi. Põnev oli kuulata ja märgata erinevaid helisid üldise müra taustal, kuni lõpuks taipasin, et see mis täna hoopiski põnev tundus, oli olukord kuhu ma varem poleks mitte kunagi püsima jäänudki. 
Nimelt olin sättinud ennast istuma pingile muruplatsi lähedal, kus käis usin muruniitmine väga mürarikka töövahendiga. Ilmselt varasemale kogemusele tuginedes oleksin porisenud vaikselt omaette, et "no kuskil ka rahu ei saa" või et "kas siis just täna on vaja seda muru siin niita" vms ja läinud paremat kohta olemiseks otsima.

Täna aga avastasin hoopis kui tore on kui niidukimürast läbi on võimalik linnulaulu ja teisi loodushelisid eristada :) ... muudkui istusin ja kuulatasin ... kord ühe ja siis teise kõrvaga ... .. ja siis tajusin ära, et ei ole alati igal pool mujal parem kui seal kus oled.

Igal pool võib olla sama hea kui igal pool mujal :) ja kõikjal on just nii vaikne kui vaikselt seda seestpoolt vaadata.:)

Pilti tehes märkasin kaamerast ka vaadet oma peakohal täiesti teisest vaatenurgast :)

Eelmine
Elu hetk - iga pilve taga on päike
Järgmine
Elu hetk - saad kõik, millest loobud